Kasulik info2017-02-02T12:27:16+02:00
Eestis tegutsevad suuremad liisingud2021-01-18T21:39:08+02:00

Viited liisingfirmade kodulehtedel olevale infole.

Liisingühingute liit2016-04-22T11:33:08+02:00

Eesti majanduses on krediidi- ja finantseerimisasutustel olnud alati tähtis roll. Liisingturu ülikiire arenemine tõi endaga kaasa vajaduse tsentraliseerida liisingfirmade sarnaste eesmärkide ja ühiste probleemide lahendamine. Sel eesmärgil asutati 28. septembril 1995.a. Eesti Liisingühingute Liit, mis registreeriti mittetulundusühinguna 1. veebruaril 1996. Eesti Liisingühingute Liit on Euroopa liisingfirmade ühendusi liitva organisatsiooni Leaseurope liige.

Eesti Liisingühingute Liidu kodulehekülg.

Autolaen, väikelaen, järelmaks2017-02-02T12:27:17+02:00
Maksustamisest lähtuvalt sõlmitakse laenulepinguid tehingute puhul, mille tehinguhind ei sisalda käibemaksu. St sõiduki müüjaks on eraisik. Laenu-lepingu alusel finantseeritakse enamasti vanemate kasutatud sõidukite ostu.
Suuremate pankade poolt pakutavad laenutingimused on üldjuhul soodsamad, kui väiksemate ettevõtete poolt pakutavad. Sellest tulenevalt on ka pankade poolt esitatavad nõudmised kõrgemad. Laenude puhul võib väita, et mida suurema riski laenuandja võtab, seda kõrgem on intress ja seda karmimad tingimused.
Oluliseks erinevuseks lepingutingimustes ja sellest tulenevate kulude osas on kaskokindlustuse nõue. Kaskokindlustuse aastamakse võib olla kasutatud sõiduki puhul suhteliselt suur. Samas tähendab ka kaskokindlustuse nõude puudumine üldjuhul kõrgemat intressi.
Kasutatud sõidukite ostu finantseerimisel pakutakse üldjuhul erinevate nimede all sisuliselt laenu auto tagatisel. Laenulepingu sõlmimisel tuleb olla väga tähelepanelik, sest lepingu tingimused erinevate pakkujate vahel võivad olla väga erinevad. Lisaks pakutavael intressile ja lepingutasule, tuleb kindlasti tutvuda ka kõikide lepingu mittetäitmisest tulenevate kohustustega ja võimalike tagajärgedega.
Sõiduki registreerimine2017-02-02T12:27:17+02:00
Liisingperioodi jooksul on auto omanikuks liisingfirma, liisinguvõtja märgitakse auto tehnilisse passi vastutava kasutajana. Registritoimingu teostaja lepitakse kokku ostu-müügi tehingu sõlmimise käigus. Autokauplusest ostes teostab registritoimingu üldjuhul müüja, teistel juhtudel on see vastastikkusel kokkuleppel.
Kindlustuslepingud ja sõiduki kindlustamine2015-12-17T00:22:10+02:00
Lisaks kohustuslikule liikluskindlustusel peab sõiduki liisimisel sõlmima üldjuhul ka vabatahtliku sõiduki kindlustuse ehk kaskokindlustuse. Tihti saadetakse koos liisingupakkumisega ka kindlustuspakkumised. Liisijal on õigus valida endale sobiv kindlustusselts. Juhul, kui liisingu poolt pakutavate kindlustusseltside pakkumised ei ole sobilikud võib klient sõlmida kindlustuslepingud ka otse seltsidega.
Kasutusrent või kapitalirent ?2017-02-02T12:27:17+02:00

Millised on kasutus- või kapitalirendi tingimused ja valiku kriteeriumid? Kuidas valida? Kuigi pankade poolt pakutavate teenuste üldtingimused on sarnased, peaks liisinguvõtja need ikkagi enne allkirjastamist läbi lugema. Antavad õigused ja võetavad kohustused võivad olla oluliselt erinevad. Küsimuste korral tuleb enne allkirjastamist need teenusepakkujaga selgeks rääkida. Otsustades kasutada sõiduki ostmisel panga finantseerimisteenust on mõistlik, küsida pakkumine vähemalt kahelt pakkujalt. Kasutatud sõiduki ostmisel võivad tingimused oluliselt erineda. Üldjuhul küsitakse üks pakkumine oma kodupangast, teiste pakkujate valimisel võib lähtuda mõne tuttava hiljutisest kogemusest või automüüja soovitustest. Liisinguga sõiduki ostmisel kaasnevad lisakulutused, mida liisingpakkumiste võrdlemisel tuleb hinnata. Tavapärane sissemakse on mõlema liisingvormi puhul alates 10%-st. Olenevalt sõidukist ja kliendist võib nõutav esmane sissemakse olla ka suurem. Kapitalirendi lepingu puhul on peamiselt kaks hinnatavat tegurit- lepingutasu ja intress. Kasutusrendi puhul on lisaks nendele veel oluline ka pakutav sõiduki jääkväärtus, mis mõjutab oluliselt kuumakse suurust.

Kasutusrent2017-02-02T12:27:17+02:00

Kasutusrendi valimisel on eesmärgiks kasutada sõidukit kokkulepitud perioodi jooksul, makstes igakuiselt tasu sõiduki kasutamise eest. Vastavalt kasutusperioodi pikkusele ja planeeritavale läbisõidule, määratakse sõiduki jääkväärtus perioodi lõppedes. Sõiduki jääkväärtuse määrab sõiduki tagasiostja ehk ettevõte kellel tekib kohustus perioodi lõppedes sõiduk finantseerijalt välja osta. Tagasiostjaks on üldjuhul auto müüja. Juhul, kui auto müüjaks ei ole finantseerija poolt aktsepteeritud ettevõte, tuleb üldjuhul lasta sõiduk hinnata finantseerija koostööpartneri juures, kes määrab jääkväärtuse ja võtab tagasiostukohustuse.
Kuumakse suurus oleneb perioodi pikkusest ja planeeritavast läbisõidust perioodi jooksul. Mida suurem on läbisõit seda suurem on kuumakse, kuna suurema läbisõiduga kaasneb kiirem sõiduki turuväärtuse langus ja sellest tulenev väiksem jääkväärtus.
Üldjuhul on perioodi lõppemisel võimalik kasutajal otsustada, kas ta soovib sõiduki välja osta, sõlmida uue finantseerimislepingu (nt kapitalirent, jääkväärtuse summas), sõiduki koheselt välja osta või tagastada.

Kapitalirent2015-12-17T00:13:56+02:00

Kapitalirendi valimisel on sisuliseks eesmärgiks saada perioodi lõpul sõiduki omanikuks. Liisingperioodi jooksul tasub liisinguvõtja sõiduki maksumuse koos intressiga liisinguandjale ja peale viimase osamakse maksmist saab liisinguvõtja sõiduki omanikuks. Liisinglepinguga kaasnevaks kohustuseks on kaskokindlustus ehk sõiduki vabatahtliku kindlustuspoliisi sõlmimise kohustus.

Kapitalirent jääkväärtusega.
Kui kapitalirendi kuumakse jääb soovitust suuremaks, on võimalik vähendada igakuist makset jättes viimaseks osamakseks näiteks 10%-20% auto hinnast. Lepingu lõppedes on tingimustele vastava auto korral võimalik sõlmida uus kapitalirendileping (või laen) ja maksta ka viimane osamakse kuumaksetena kokkulepitud perioodi jooksul.

Sõiduki ostu finantseerimine.2015-12-17T00:09:45+02:00

Olenevalt teenusepakkujast, pakutakse sõidukite ostmisel erinevad finantseerimislahendusi. Pankade poolt pakutakse põhiliselt kahte võimalust- kapitalirenti või kasutusrenti. Need kaks versiooni on kasutusel peamiselt kuni 7 aasta vanuste sõidukite puhul, kui müüjaks on ettevõte ja hind sisaldab käibemaksu.
Juhul, kui müügihind ei sisalda käibemaksu, on finantseerimisvormiks autolaen, järelmaks vms. Erinevatel pakkujatel võib olla kasutusel erinevad mõisted, kuid sisuliselt on lepingud sarnased. Lepingu sõlmimisel on esmatähtis mõista lepingu tingimusi ja võetavaid kohustusi.

 

Liikluskindlustusseadus2015-12-16T23:49:39+02:00
Eesti Liikluskindlustuse Fond2017-02-02T12:27:17+02:00

Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) on liikluskindlustuse seaduse alusel kindlustusandjate poolt asutatud ühing, mille peamine ülesanne on täita liikluskindlustuse garantiifondi rolli ja ning hallata liikluskindlustuse registrit. LKF hüvitab kindlustamata või tundmatuks jäänud sõidukiga tekitatud kahjud. LKF on lüli liikluskindlustuse rahvusvahelises võrgustikus, täites nii Euroopa Liidu nõuetest tulenevat teabekeskuse ja hüvitusorgani rolli kui ka rahvusliku büroo rolli Rohelise Kaardi süsteemis. LKF-i juures tegutseb ka liikluskindlustuse lepitusorgan.

Liikluskindlustusfondi koduleht

Sõiduki liikluskindlustuse kehtivuse kontroll2018-03-19T12:16:17+02:00
Sõiduki liikluskahjude kontroll2018-02-05T13:35:02+02:00
Päringu tulemusena kuvatakse info sõiduki osalemist liikluskindlustuse kindlustusjuhtumis. Samuti teavet kui kindlustusandja ei pidanud avariijärgselt sõiduki taastamist majanduslikult mõistlikuks ja hüvitas sõiduki turuväärtuse. NB! Andmebaas ei sisalda kõiki  sõiduki läbitud avariijuhtumeid (nt. kaskokindlustus)!
Liikluskindlustusteenuste ja maksumuse võrdlus2015-12-16T23:39:56+02:00
Sõiduki liikluskindlustuslepingut sõlmides on mõistlik võrrelda erinevate seltside poolt pakutavaid kindlustusmakseid. Arvestades, et uue liiklus-kindlustusseaduse kohaselt on kahju kannatajal õigus pöörduda hüvitise saamiseks ka oma seltsi poole, ei ole mõistlik otsust langetada ainult hinnast lähtuvalt.
Juhiloa kehtivuse kontroll2016-03-30T14:21:30+02:00

Võimalus kontrollida Eesti Vabariigis väljastatud juhiloa kehtivust.

Maanteeameti E-teenindus

Isiklike sõidukite info ja sõidukite registritoimingud.2016-03-30T14:23:05+02:00
Maanteeameti E-teeninduse büroos on võimalik:
  • kontrollida isiklike sõidukite infot
  • vormistada ostu-müügi tehinguid
  • tellida tehnilise passi või registreerimisnumbrimärgi duplikaati
  • muuta sõiduki kasutajaid
  • anda sõidukiga seotud volitusi
  • kustutada ajutiselt sõiduk registrist

Teenuse kasutamiseks on vajalik ID-kaart või Mobiil-ID.
Maanteeameti E-teenindus

Sõiduki registriandmete päring, taustakontroll2016-03-30T14:24:03+02:00

Auto registreerimisnumbri ja VIN-koodi sisestamisel on võimalik vaadata Maanteeameti andmebaasist Eestis registreeritud sõidukite tehnilisi andmeid, tehnoülevaatuse andmeid, teostatud registritoiminguid ja kindlustusega seotud infot.

Sõiduki taustakontroll, Maanteeameti andmebaas